Aikido on suhteliselt uus, kahekümnenda sajandi kahekümnendatest aastatest pärit Jaapani võitluskunstide ehk Budo vorm, mille juured ulatuvad aastasadade taha ja mille loojaks ehk jaapanipäraselt Kaiso on üks säravamaid tähti Budomaailmas – Morihei Ueshiba, keda aikidomaailmas tuntakse ka nime all O-sensei ehk suur õpetaja.
Aikido`t võib tõlkida kui „teed (do) harmooniani (ai) läbi eluenergia (ki)“
Aikido mõistet märkivad ideogrammid (kanji) koosnevad elementidest, mis loovad teatuid tähendusi ja seoseid.
Ai, harmoonia, kooskõla – tähendab sobima, olema harmoonias või sellega kooskõlas. Alumised jooned kanjis, kujutavad suud või ava, näiteks teekannu oma. Ülemised kolm suletõmmet, joont moodustasid algselt kaant või korki. Kombinatsioon viitab kahele vastandile, mis harmoneeruvad või sobivad kokku ja moodustavad ühe terviku, nagu teekannu kaas, pudeli kork, ümmargune pulk ümmarguses augus
Ki, vaim, hingus, (elu)energia – Jaapani ki-sümbol pärineb iidsest hiina tähemärgist Qi, mis tähendab auru ning koosneb elementidest, mis tähistavad päikest ja tuld, auru allikaid.
Ülemised kolm joont kujutavad aurupilvi, mis tõusevad kaane ja käepidemega keevast riisipotist. Potis olev rist tähistab nelja üksiku teraga riisivart. Need elemendid koos moodustavad sümboli, mis tähistab nüüd auru, hingeõhku või vaimu, energia allikaid.
Dò, Tee, kulg, filosoofia – sümboli elemendid kujutavad juukseid inimese peas ja jalgu, mis kõnnivad mööda teed või rada. Kombinatsioon kujutab inimest, kes kõnnib mööda lõputut teed.
Tänapäev tähendab Dò teed või rada otseses tähenduses. Laiemalt võib see märkida õppimist, iganädalast puhkust, elustiili ja ka filosoofiat
Ülemised kolm joont kujutavad aurupilvi, mis tõusevad kaane ja käepidemega keevast riisipotist. Potis olev rist tähistab nelja üksiku teraga riisivart. Need elemendid koos moodustavad sümboli, mis tähistab nüüd auru, hingeõhku või vaimu, energia allikaid.
Tänapäev tähendab Dò teed või rada otseses tähenduses. Laiemalt võib see märkida õppimist, iganädalast puhkust, elustiili ja ka filosoofiat
Aikido sisaldab tehnikaid paljudest traditsioonilistest võitluskunstidest, nagu kendo, ju-jutsu ja karate, ning selle juured pärinevad vanadest Jaapani samuraisõdalaste Budo traditsioonist.
Budo mõistet tõlgendatakse tavapäraselt kui “mõõga teed”. Bu kanji koosneb sümbol kahest osast, millest üks märgib „oda“ ja teine tähendab “peatada või lõpetada kasutamine” – seega siis viis agressiooni või mõõga kasutamise lõpetamiseks. Do aga märgib teed, kulgu või rada, samuti ka filosoofiat
Saotome sensei (O-sensei üks lähedasemaid õpilasi) märgib, et see on viis agressiooniohu peatamiseks, kuid mitte tavapärases tähenduses.
O-sensei on märkinud, et „BU“, see on armastus”
Aikido treeningu eesmärk on edendada füüsilist ja vaimset väljaõpet vastavalt igaühele sobival oskustasemel. Aikido treeningud ei ole kasulikud mitte ainult tervisele, vaid arendavad loomulikult ka enesekindlust igapäevaeluks.
Dojo on ideaalne koht enese arendamiseks ja inimestega kohtumiseks olenemata vanusest, soost ja ametist.
Aikido looja Morihei Ueshiba sündis 14. detsembril 1883 aastal Nishinotani linnas Nishimuro ringkonnas Wakayama prefektuuris (praegu Tanabe City, Wakayama prefektuur) Yoroku Ueshiba esimese pojana
1911 Järgib Morihei valituse kutset Jaapani põhjapoolseima saare, Hokkaido asustamiseks ja juhib 54 perekonnast koosnevat rühma, kes rändab Shiratakisse (praegu tuntud kui Engaru-cho), Monbetsu-gun, Hokkaido prefektuur.
Hokkaidol kohtub ta Daito-Ryu Jujutsu meistri Sokaku Takeda senseiga, ning alustab tema juhendamisel Daito Ryu Jujutsu õpinguid.
1919 aastal, naastes koju seoses isa kriitilise seisundi tõttu, tutvub ta Ayabes olles (Kyoto prefektuur), Onisaburo Deguchi`ga, kes kuulub Omoto ususekti ja pühendub askeetlikule vaimsele koolitusele.
Peale isa surma avab Ueshiba Hongu jalamil (Ayabe prefektuur) dojo nimega “Ueshiba-juku”.
1922 aastal, oma õpingutest ja arusaamistest lähtuvalt käsitleb Ueshiba oma võitluskunstide olemust kui mõistet “Aiki”.
1927 aastal algab nn. Tokyo periood. Ueshiba tuleb koos perega Tokyosse ja hakkab õpetama võitluskunste Shirogane-Sarumachis, Shibas.
1931 aastal sai nurgakivi Kobukan Dojo, tänasel ajal Wakamatsu-cho, Shinjuku
1955 aastal, pärast seda kui okupatsioonivõimude poolt tühistati võitluskunstide õpetamise keeld, alustas Ueshiba edendama aikido arengut nii Jaapanis ja välismaal.
1960 aastal autasustab Jaapani valitsus Ueshibat tehtud töö eest aumedaliga (hòshò) koos lilla lindiga ja 1964 aastal saab ta Tõusva Päikese ordeni Kuldkiired Rosetiga. (Kyokujitsu-shō)
1969 aasta 26. aprillil Morihei Ueshiba sureb 86-aastasena. Ta saab postuumselt Püha Aarde ordeni, kaelapaelaga kullakiired (Zuihō-shō) ja Sho-Goi auastme (viies keiserliku õukonna auaste)
Aikido Aikikai organisatsioon ja juhtimine.
Aikikai on aikido originaalkool. Selle keskmes on Jaapanis asuv Aikikai Foundation ja juhiks Doshu (Aikido asutaja perekondlik pärija). See on ülemaailmselt esindatud Rahvusvahelise Aikido Föderatsiooni (International Aikido Federation) kaudu.
Aikikai sihtasutus – Aikikai Foundation
Aikikai Foundation (Zaidan Hōjin Aikikai) oli algne aikido organisatsioon. See oli 1940. aastal Jaapanis registreeritud juriidiline isik Kobukai Foundationi nime all (Zaidan Hojin Kobukan). Pärast teist maailmasõda ja keeldude tühistamist võitluskunstide harjutamisele registreeriti 1948 aastal organisatsioon ümber nime all “Aikikai”. Organisatsiooni juhib Doshu, aikido rajaja, Morihei Ueshiba elav järeltulija.
Aikikai Foundation haldab Hombu dojo`t, mida nimetatakse ka Aikido maailma peakorteriks. Mõnikord nimetatakse seda Aikikai Hombuks, et eristada seda hilisemate aikidoorganisa-tsioonide peakorteritest.
Hombu dojo asub Tokyos. Mõistet “Hombu” võidakse mõnikord kasutada laiemalt, et viidata Hombu dojo instruktorite kõrgemale astmele või Aikikai sihtasutusele endale
Aikikai Foundation haldab ka ühte satelliitdojo`t, ajaloolist Iwama dojot Ibarakis.
Doshu kinnitab ülemaailmselt Aikikai yudansha tasemed (dan, ehk musta vöö tasemed) ja õpetajate ametinimetused ning väljastab vastavad sertifikaadid.
2012. aasta aprillis sai Aikikai Foundation Jaapanis nimeks “Avaliku huviga ühendused” (Public Interest Incorporated Associations).
Rahvusvaheline Aikido Föderatsioon – International Aikido Federation
Rahvusvaheline Aikido Föderatsioon (lühendatult IAF) asutati 1976. aastal, et olla peamine ülemaailmne aikido organisatsioon. IAF on katusorganisatsioon, mille liikmesorganisatsioone on rohkem kui 40 riigist. Kõik liikmed peavad olema tunnustatud Hombu poolt, seega esindab IAF eranditult Aikikai koolkonda. IAF on demokraatlik organisatsioon, kuid erilised rollid on antud Doshule ja vaneminstruktorite nõukogule, et kaitsta aikido “tehnilist ja moraalset” terviklikkust.
Aikikai Aikido stiilid
Aikikai stiil ei ole üks aikido stiilidest, vaid hõlmab paljusid tehnilisi stiile, mis on seotud esimese põlvkonna O-sensei õpilaste ja hilisemate õpetajate laiapõhjalise baasiga, kellel kõigil oli kunstist oma tõlgendus ja muud mõjud, mis lähtusid nende erinevate Budoalade eelnevatest õpingutest.
Sellegipoolest kirjeldatakse Aikikai`d sageli kui stiili, mida saab võrrelda kui eraldi aikido organisatsiooni. Aikikai kirjeldatakse kui kõige traditsioonilisemat koolkonda või stiili, on jäänud truuks Ueshiba õpetusele ja seda kutsutakse mõnikord ka Ueshiba Aikidoks. Selles stiilis on säilitanud paljud aspektid, mida Morihei Ueshiba rõhutas, nagu näiteks mittevõistluslik treeningsüsteem (vastandina Tomiki Aikido süsteemile).
Morihei Ueshiba enda stiil arenes tema elu jooksul oluliselt edasi. Morihei Ueshiba õpetatud sõjaeelsed aikibudo tehnikad olid üldiselt lähedasemad aikijujutsule, samas kui tehnikate voolavust ehk siis Ki, energia juhtimist rõhutati tema vanemaks saades rohkem, ja see kajastub erinevatel ajaperioodidel õppinud inimeste aikidos.
Aikido maailmas
Aikido levik välismaale algas eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel. Selle aja jooksul on aikido kinnistunud enam kui 140 riigis, sest seda ala tunnustatakse vaimu ja keha treenimise viisina ning sellisena ulatub selle väärtus rassist ja piiridest kaugemale. Ülemeremaade promotegevuse tulemusena loodi 1976. aastal Rahvusvaheline Aikido Föderatsioon (IAF), 1984. aastal sai Rahvusvaheline Aikido Föderatsioon Rahvusvaheliste Spordiföderatsioonide Üldliidu (GAISF) ametlikuks liikmeks. Aktiivseks on muutunud ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja Jaapani valitsuse fondi lähetatud juhtide, ülemeremaade koostöö vabatahtlike juhtide ja Jaapani noorte rahvusvahelise koostöö agentuuri (JICA) vabatahtlik tegevus. Aikidot tunnustatakse rahvusvaheliselt kui inimkonna uut, 21. sajandil kultuuri osa osana.
Aikikai organisatsiooni juhtimine
Koryū oli levinud süsteem traditsioonilistes koolides, mille kohaselt võitluskunstide kooli pärijaks oli eelmise juhi poeg (kas loomulik või järgluse huvides adopteeritud) ja selliseid pärijaid nimetatakse sageli iemotoks. Teistes kunstides kasutatakse koolijuhi kohta tavaliselt tiitlit Sōke.
Aikikai juhti tähistav tiitel on Dōshu, mis sõna-sõnalt tähendab “tee meister”. Kuigi sama terminit võiks kasutada ka teistes distsipliinides on Jaapani keeles selle kõige levinum tähendus Aikikai sihtasutuses (Aikikai Foundation).
Kuna Aikido looja (Kaiso) oli Morihei Ueshiba siis oli ta ka esimene Dōshu, kuid teda nimetatakse enamasti O-senseiks.
Peale O-sensei surma 1969 aastal võttis teise Dōshuna organisatsiooni juhtimise üle tema poeg Kisshomaru Ueshiba (elas 1921–1999). Kisshomaru oli esimene inimene aikidos, keda hakati laialdaselt nimetama dōshuks.
Moriteru Ueshiba (sündinud 1951) on organisatsiooni praegu ametisolev kolmas Dōshu, kes sai antud tiitli 1999 aastal peale oma isa surma.
Eeldatakse, et Moriteru järglaseks Doshuna saab tema poeg Mitsuteru Ueshiba (sündinud 1981), keda praegu nimetatakse Waka senseiks (noor õpetaja) ja samuti omab ta Hombu dojo hoidja – Dojo Sho tiitlit.
Täiendavat lugemist:
http://www.aikikai.or.jp/eng/aikido/about.html
http://www.aikikai.or.jp/eng/aikido/history.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Aikido