Mis on Aikido

Aikido on Jaapani võitluskunst, mis on loodud O-Sensei Morihei Ueshiba poolt. Füüsilisel tasandil on aikido kunst, mis sisaldab endas mõningaid heiteid ja liigeste lukke, mis on tuletatud jiu-jitsu’st ning mõningaid heiteid ja teisi tehnikaid kenjutsu’st. Aikido eesmärgiks ei ole vastast lüüa käe või jalaga, vaid kasutades ära ründaja oma energiat, saavutada kontroll tema üle või heita ta endast eemale. Aikido ei ole staatiline kunst - liikumisele ja liigutuste dünaamilisusele pööratakse suurt tähelepanu.

O-Sensei kavandas aikido palju enamaks kui lihtsalt enesekaitsetehnikateks. Tema kavatsus oli sulatada oma võitluskunst eetiliste, sotsiaalsete ja järjestatud ideaalide kogumikku. Ueshiba lootis, et aikido treeningu kaudu inimesed täiustavad ennast nii hingeliselt kui ka füüsiliselt. Tema õpetusele on palju järgijaid üle maailma. Aikido pühendunud harrastamine on õpetanud inimesi ennast nii vaimselt kui ka füüsiliselt paremini tundma. Kuna aikido tehnikad ei eelda tugevat füüsilist ettevalmistust, sobib treening kõigile. Peaks saama selgeks, et aikidos edasijõudmiseks ei tohiks keskenduda ainult füüsiliste tehnikate sooritamisele.

Tavaliselt need kunstid, mis võimaldavad oma järgijatele lisaks füüsilisele arengule ka vaimset, juurduvad filosoofilistesse ja religioossetesse traditsioonidesse nagu budism ja taoism (Shinto mõjutused Jaapani kunstidele on võrdeliselt vähesed). Jaapanis oli zen budism tugevaim mõjutaja võitluskunstide filosoofilise külje arengule. Ehkki Morihei Ueshiba oli enam või vähem mõjutatud taoismist ja zenist kui ‘uuest-religioonist’ Omotokyo, võib kahtlemata ühendada aikidosse Taoismi ja Zeni filosoofilisi ja usulise toimingu aspekte.

Mis puutub zeni ja taoistlike usuliste toimingute ning filosoofiate ühendamisse aikidos, on aikido treenimise eesmärk sisendada vähehaaval oma õpilastesse tunnetuslikku meelerahu, tegevuse ja selle vastuse spontaansust ning austust asjade iseloomu vastu just sellistena nagu nad on (shinnyo). Peamisteks vahenditeks selliste iseloomujoonte loomisel õpilastes on tähelepanu koondamine, baasliigutuste ja asendite kordamine (kata) ning n. ö. ‘tühja pea’ säilitamine harjutamisel.

Aikido treening algab loobumisega võistlevast mõtlemisviisist. Seltskondlik treening sunnib vähehaaval arvestama turvalisuse ja partneri heaoluga. Selline hoolikas suhtumine kaaslastesse laieneb ka teistele olukordadele peale aikido harjutuste. Teiste sõnadega peaks koostöö aikido harjutamisel otseselt tõlgenduma eetilisse käitumisse meie igapäevases elus.