Budo

Budo 武道  - võitluskunst, kus meeleline (hingeline) areng toimub koos kehalise arenguga.

Budo alla kuuluvad jaapani päritoluga võitluskunstide do- alad, nagu aikido, karate-do, taido, kendo, judo, iaido, jodo, naginata-do jne.

Budo õpetusse kuuluvad peale löökide, heidete, lukkude ja sidumiste veel kõrge moraali arendamine, teiste mõistmine ja kooskõla saavutamine ümbritseva keskkonnaga.

BUDO FILOSOOFIA ALUSED

San-iku - vabas tõlgenduses tähendab kolme Budo alustuge. San on jaapanikeeles kolm ja iku tähendab kasvatust.
San-iku alla kuuluvad:
tai-iku - kehaline kasvatus;
gi-iku - tehniline kasvatus;
toku-iku - meeleline, hingeline kasvatus

Tai-iku tähendab liikumise ja kordinatsiooni kasvatust ja arendamist, mille eesmärgiks on terve ja korras keha.

Gi-iku tähendab tehnikat ja selle õppimist ning arendamist, mille eesmärgiks on terve ja korras keha sihipärase kasutamise valmidus.

Toku-iku tähendab hinge, meelt, mis ilma harjutamata on pelgalt ajastuseta tehniline jäljendamine. Tavaliselt takerduvad siia paljud budoharjutajad. Toku-iku sisaldab ka ajastust, kus budo ja muu elu ühte sulavad. Kui budoharjutaja on hingelisel tasandil jõudnud piisavalt kaugele, mõistab ta, et budo ja elu ongi samad asjad.

San-iku kolm osa seonduvad kokku samamoodi nagu kihon, kata ja kumite. Ühtegi neist ei saa pidada eraldi osana või tähtsamaks, vaid nad on üksteisest sõltuvad. Kui toku-iku, hing, puudub harjutusest, on tulemus vaid vägivald. Teiseltpoolt õiglustunne ilma võimeta seda jalule seada ei ole arvestatav. Kui harjutajal on terve keha koos oskusega seda kasutada ja tal on kindel meel, siis tuleb ta toime igas olukorras.

Zanshin

See on "varuksolev meel". Näiteks rünnakujärgsel hetkel. Zanshin sünnib rünnakus või kaitses rakendatud sajaprotsendilisest Ki`st.

Suki

Suki tähendab jaapani keeles avatud kohta või hetke, mis laseb vastasel edukalt rünnata. Suki`t on võimalik tinglikult jagada kolme erinevasse vormi:
Kokoro no suki - on meeleline/hingeline nõrk hetk;
Kamae no suki on nõrk koht asendis;
Doosa no suki on kõhklev, mittetäielik liikumine.

Kokoro no suki sünnib, kui harjutaja ei suuda täielikult keskenduda. Ta on hajameelne või enda mõtetes. Sellise meelelise/hingelise nõrga hetke vältimiseks peab treeningus keskenduma täielikult, märgates kõike enda ümber toimuvat. Kokoro no suki momenti võib näha ka ebasobivates asendites ja liikumistes.

Kamae no suki tekib, kui partnerite liikumisel üks neist jääb halvemasse asendisse. Näiteks tasakaalu silmas pidades. Sellel hetkel võib teine pool kasutada olukorda oma tehnika sooritamiseks. Õige asendi leidmine toimub vaid paarisharjutustes partneriga, kus kontrollitakse ja parandatakse oma asendit, ajastust ja distantsitunnetust (ma-ai).

Doosa no suki on korralikust asendist lähtuv, kuid ebatäielikult ja kõhklevalt sooritatud liikumine. Toosa no suki vältimiseks kasutatakse Kia`id ja kiirust. Rünnakujärgsel hetkel on zanshin väga tähtis.