Treeningud

Kuidas on Aikido treening korraldatud
Aikido harjutamine algab dojosse e. treeningsaali sisenemise hetkest.
Kogu aeg peaks jälgima korraliku etiketti. Nii sisenemisel kui väljumisel kummardatakse, samuti matile tulemisel ja lahkumisel. Umbes 3-5 minutit enne ametlikku treeningu algust peaksid õpilased rivistuma ja istuma vaikselt seiza’s (põlvili). (Kui te ei saa istuda seiza’s, võite selle asemel istuda rätsepistmes, kui treener on selleks loa andnud).

Ainus võimalus aikidos edasi jõuda on läbi regulaarse ja järjepideva treeningu. 
Kohalkäimine pole kohustuslik, kuid tuleb pidada meeles, et aikidos edenemiseks peaks harjutama vähemalt kaks korda nädalas. Lisaks sellele algab enesedistsipliini harimine eelkõige regulaarsetest treeningutest.

Sinu treening on Su enda kohustus
Keegi ei võta Sind käekõrvalt kinni ja ei juhata teadmisteni aikidos. Veel enam, ei ole treeneri ega vanema õpilase kohustus seista selle eest, et Sa midagi õpiksid. Osa aikido treeningust on õppida jälgima. Enne abi palumist peaks proovima tehnikast ise aru saada teisi jälgides.

Aikido treening kaasab endas enamat kui lihtsalt tehnikad
Treening aikidos sisaldab füüsilisi ja psühholoogilisi mõtte ja käitumise korduvuste jälgimist ja mugandamist. Eriti peaks pöörama tähelepanu sellele, kuidas Sa reageerid erinevatele olukordadele. Seega on osa aikido treeningust eneseteadvustuse kultiveerimine.

Aikido treening on ühistöö, mitte aga võistlus. 
Tehnikaid õpitakse treenides partneriga, mitte vastasega. Alati peab olema ettevaatlik ja harjutama pidades silmas tehnikate mõõdukat kiirust ning jõudu vastavalt oma partneri võimetele. Meie treeningpartner laenab meile oma keha, et meie saaksime harjutada - on ju loomulik kanda hoolt selle eest, mida meile on laenatud.

Aikido treening võib mõnikord olla masendav. 
Selle masendusega hakkama saamise õppimine on samuti üks osa aikido treeningust. Harjutajad peaksid endid selleks jälgima, et kindlaks määrata masenduse juuri ning rahulolematust oma arenguga. Mõnikord on põhjuseks kalduvus võrrelda ennast liiga lähedaselt teiste treeningkaaslastega. Pane tähele, et see on juba iseenesest omalaadi võistlus. See on hea, kui imetletakse teiste talente ja püütakse neid jäljendada, kuid peaks kandma hoolt ka selle eest, et teistega võrdlemisel ei tekiks meelepaha või ülemäärast enesekriitikat.

Kui mingil hetkel treeningu jooksul muutub väsimus liiga koormavaks, või vigastus ei luba mõnda liigutust või tehnikat sooritada, siis on lubatud ajutiselt ennast n. ö. välja kummardada seniks, kuni tunnete, et suudate jätkata. Kui te peate matilt lahkuma, siis küsige treenerilt luba.

Kuidas on lood tasemetega aikidos ja miks puuduvad värvilised vööd?
Vastavalt Rahvusvahelise Aikidoföderatsiooni (RAF) poolt kehtestatud standarditele on enne musta vööd kuus astet. Neid astmeid kutsutakse ‘kyu’.

Eksamitel osalemiseks peab olema kogunenud vajalik arv treeningtundide. Teised seonduvad tegurid võivad olla: austav suhtumine teistesse, treenimise regulaarsus ja mõnedes organisatsioonides annetused dojo ülalpidamiseks ja aikido propageerimine.
Eksamite ja testide nõuded varieeruvad tugevalt stiilist stiili ja organisatsioonist organisatsiooni. Samuti muutuvad nad koos ajaga.

Traditsiooniliselt kannavad valget vööd  kõik mudansha (kyu-tasemega s. t. alla musta vöö) tasemega harjutajad ja musta vööd yudansha (dan-tasemega) tasemega harjutajad. Kui mõned dojod peavad ustavalt kinni sellest reeglist, siis teised koolkonnad on omaks võtnud süsteemi, mis sisaldab eri värvi võid mudansha’dele, kus iga värv tähendab ühte või kahte kyu astet.

Mis on hakama ja kes seda kannab?
Hakama on seeliku moodi püksid, mida osad aikidokad kannavad. See on traditsionaalne osa samurai riietusest. Standardne gi, mida kantakse aikidos ja samuti ka teistes võitluskunstides (nagu Judo ja Karate) oli algselt alusriietus. Hakama kandmine on osa aikido traditsioonist (mõnedes koolkondades).

Paljudes koolides kannavad vaid mustad vööd hakamat, teistes aga igaüks. Mõnedes koolides saavad naised hakata hakamat varem kandma kui mehed (Üldiselt tuleneb see naiste tagasihodlikkusest ja kombekusest - pidage meeles, et gi oli algselt ju aluspesu).

Mis siis kui ma ei jõua heita oma partnerit?
See on tavaline küsimus aikidos ning sellele on mitu vastust. Esmalt tuleks küsida treenerilt. Kõige tõenäolisemalt tuleks tehnika sooritamise viisi muuta.

Teiseks: aikidotehnikad mida me harjutame dojos on idealiseeritud. Ükski aikidotehnika ei tööta kogu aeg perfektselt. See-eest on aikidotehnikad mõeldud olema tundlikud iga rünnaku omapärale. Kuna tihti on liiga raske katta kõikvõimalikke olukorrast tingituid tehnikavariatsioone, kasutame me üldisi rünnakumooduseid ja õpime neile reageerima. Edasijõudnud tasemel võib proovida tutvuda üldisemate strateegiate kasutamisega spetsiifilisemates olukordades.

Kolmandaks: aikidotehnikate õppimine võtab tihti palju aega. Palu oma partneril avaldada vähem vastupanu kuni Sa oled muutunud tehnikate sooritamisel vilunumaks.

Neljandaks: mitmeid aikidotehnikaid ei saa sooritada ilma sellega kaasneva atemi sooritamiseta (löök ründaja pihta selleks, et kaasa aidata sellele järgnevale tehnikale). Turvalisuse pärast on atemi tihti harjutamise ajal ära jäätud. Veelkord - palu oma partneri kaasabi.

Kui tihti peaks harjutama?
Nii tihti või nii harva kui soovid. Kuigi vähemalt kaks trenni nädalas on soovitatav.

Kuidas harjutada üksinda?
Loomulikult on aikidod parem õppida koos partneriga. Sellegipoolest on mitu moodust harjutada aikidod ka üksinda. Esiteks võib harjutada ilma partnerita tehnikaid (kata) koos jo või bokkeniga.

Teiseks võib teha n. ö. ‘varju’ tehnikaid, lihtsalt sooritades aikido liigutusi koos kujuteldava partneriga. Isegi ainult oma mõttes sooritatud harjutused võivad olla väga efektiivseks üksinda treenimise mooduseks.

Miks ma pean harjutama relvadega?
Mõnedes dojodes on osad trennid peaaegu täielikult pühendatud treeningule Jo (kepp), Tanto (nuga) ja Bokkeniga (mõõk). Need on kolm põhilist relva mida kasutatakse aikidos. Aikido esmane eemärk ei ole siiski relvade kasutamise õppimine. Kui õpilased soovivad võtta osa relva treeningutest, on neil soovitav nädala jooksul käia samaaegselt vähemalt kahes mitterelva trennis.

On mitu põhjust relvadega treenimisel aikidos.

Esiteks on mitmed aikido liikumised tuletatud erinevatest klassikalistest relvakunstidest. Niisiis on relva liikumiste õppimine ajalooline otstarbekohasus.

Teiseks aitab relvadega treenimine arendada korraliku ma-ai (e. distantsi tunnetust).

Kolmandaks kaasavad mitmed edasijõudnud aikido tehnikad endas kaitset relvade vastu. Selleks, et olla kindel tehnikate ohutus sooritamises, on väga tähtis teada, kuidas õigesti relvadega rünnata ja seega kuidas selle vastu ennast kaitsta.

Neljandaks on tihti tähtsaid aikido liikumiste ja tehnikate põhimõtteid, mida saab palju paremini demonstreerida relvadega kui ilma.

Viiendaks on relva kata harjutamine võimalus kergendada oma arusaamist aikido liikumistest.

Kuuendaks võib relvadega treening lisada harjutustesse pingelisuse elementi, eriti harjutades kaitset relva rünnaku vastu.

Seitsmendaks annab relvadega harjutamine aikidokale võimaluse arendada omamoodi tundlikkust ja reageerimist teiste liikumiste ja tegutsemiste suhtes, mis tavaliselt on väga struktureeritud. Lisaks sellele on relva treeningul olles tihti lihtsam loobuda võistlevast mõtteviisist, võimaldades lihtsamini keskenduda üldisele arengule.

Lõpuks on relvadega treenimine väga hea moodus õppida põhireegleid, mis käivad nii rünnaku kui ka kaitse kohta. Kõik aikido tehnikad algavad kaitsjast, kes liigub rünnaku liinilt ära ja seejärel loob uue liini (sageli mitte sirgjoonelise) aikido tehnika sooritamiseks.

Millal võiks (või peaks) algaja alustama relvadega treenimist?
Õpilane ‘võib’ alustada kohe esimesel päeval. Õpilane ‘peaks’ aga siis, kui treener seda ütleb. Mõnede treenerite puhul on alguspäevaks esimene päev, teiste puhul aga võib olla ka hiljem.