Meie lugu

Eestis on Aikido`d aktiivselt harrastatud kahekümnenda sajandi kaheksakümnendate aastate teisest poolest alates.

Aikido tutvustamisel ja „käima lükkamisel“ Eestis on suur osa Soome Aikidoliidul ja selle liikmetel nagu Rainer Varis, kes 1982 aastal, Tallinnas toimunud karatevõistluse raames demonstreeris tollel ajal veel müstilisena tunduvat ala, mida täna tunneme Aikido nime all. Teadaolevalt on Rainer ka esimene Aikido`s mustavöö omanik Soomes.

Esitlusest innustatuna tekkis endistest karateharrastajatest rühm huvilisi, kes soovisid hakata omal käel seda müstilisena tunduvat võitluskunsti harrastama. Esimeste pioneeride hulgas olid Vello Salumets, Janno Põldma, Igor Neemre ja Ants Tedresaar. Nendega veidi  hiljem liitus tänaseni tegev aikidotreener Rein Ausmees.

 

Esimesed salajased treeninguid keldrites ja kirikuruumides

Kaheksakümnendatel aastatel olid paljud nn. võitluskunstid, k.a. Aikido tollel ajal ametlikult keelu all. Sellest hoolimata nende aladega tegeleti ja seda nn. „põranda all“.

Aikido`d harrastav seltsond hakkas kokku saama Tallinna kesklinnas, ühe korrusmaja keldriruumis, mis oli treeninguteks kohandatud.

Palju abi saadi soomlastelt, seda Jorma Rissanen ja Hannu Juntunen poolt, kes tegutsesid Kuopio Aikidoklubis Tenchikan. Eestit külastades leidsid nad alati aega ka Aikido õpetamiseks siin tegutsevale seltskonnale.

Tallinna sadam kaheksakümnendatel. Paremalt vasakule – esimene Jorma Rissanen, tema kõrval Janno Põldma ja Vello Salumets. Vasakult teine – Igor Neemre

Nõukogude Liidu lõpuaastatel ehk kaheksakümnendate aastate lõpus muutusid võitluskunstidega seotud keelud formaalseks ja hakkasid põranda alt välja tulema. Aikido`t harrastavate entusiastide rühm aga oli  kahanenud, kuid sellest hoolimata tegevus jätkus. Uueks kooskäimise kohaks sai Rüütli tänava kirikuruumides asunud poksi- ja maadlussaal. Täna kuulub see taas oma õigusjärgsele omanikule, Tallinna Rootsi-Mihkli kogudusele.

Kui Eesti taasiseseisvus ja keelud võitluskunstidele kadusid, tekkis ala jätkajatel, kelleks olid Ants Tedresaar ja Rein Ausmees, mõte luua ametlik Aikido klubi. Arvamust sai küsitud ka Jormalt, kelle seisukoht oli suureks toeks klubi loomisel.

Ametlik klubi loodi 1991 aastal Tallina Aikidoklubi nime all, mis täna kannab nime Tallinna Aikidoklubi Taikikai.

Sama aasta suvel oslesid Rein ja Ants Soome Aikidoliidu traditsioonilisel suveseminaril. Seminari õpetajaks oli Aikido looja Ueshibo, Morihei üks lähimaid õpilasi ehk uchi deshi`sid Yasuo Kobayashi sensei. Tema poolt said uue klubi loojad ka oma esimesed kinnitatud vöötasemed, milleks oli II kyu.

Aikido arenes Eestis ka idapoolsete kanalite kaudu, seda peamiselt venekeelses keskkonnas ja mille eestvedajaks oli Andrei Dikarev.  1995 aastal liitus rühm Euro-Aasia Föderatsiooniga, mis koondas endas aikidotegijaid endistelt Nõukogude Liidu aladelt. Tänaseks on sellest rühmast välja kasvanud klubi Dojin, Dmitri Meštšerjakovi juhtimisel.

Esimesed treeningud toimusid mõlemal rühmal ülalmainitud Rüütli tänava poksi- ja maadlussaali ruumides.

1992. aastal korraldati koostöös Soome Aikidoliiduga esimene Aikido demonstratsioonesinemine ja treeningupäev Tallinnas. Kohale tuli Soome aikido eliit eesotsas Yasuo Kobayashi senseiga ja 1995 aastal toimus Tallinnas seminar Masatake Fujita sensei juhendamisel, seekord oli korraldajaks Andrei Dikarev ja Euro-Aasia Föderatsioon.

Eesti Aikido arendamise pioneerideks võib pidada Andrei Dikarevi, Ants Tedresaart ja Rein Ausmeest.

 Aikido Aikikai ühingud Eestis

Aikido arenedes tekkisid ajapikku uued Aikidoklubid üle Eesti, mis omakorda eeldas vajadust koordineerida kohalikku Aikidoliikumist. Tõuke sellele andis Aikido Aikikai Hombu „peameister“, Dōshu Moriteru Ueshiba Tallinna külastus 2005 aastal, kus ühises lõunalauas Eesti aikidoklubide esindajatega toonitati ajadust koostöö järele.

2006 aastal loodi  Eesti Aikidoliit (lühendatult EAL), mille põhikiri kinnitati 14 dets. 2006. Liidu asutajaliikmeid oli 6.

          Aikidoklubi Musubi;

          Aikidoklubi Taikikai;

          Klubi Tessen;

          Pärnu aikidoklubi Singikai;

          Spordiklubi Dojin;

          Spordiklubi Mado.

Hiljem lisandusid liiduga veel klubid

          Aikidoklubi Agatsu;

          Aikidorühm Arashi;

          Aikidoklubi Yamaneko

          Spordiklubi Momidzi

          Tartu Aikidoklubi

Lisaks EAL`le loodi 2008 aastal ka teine ühendus nime all Eesti Aikido Föderatsioon, mille tegevus tänasel päeval on aga peatunud.

Ajapikku on osad EAL liikmed oma tegevuse lõpetanud või Liidust eemaldunud ja ühinenud teiste ühingutega.

Tänasel Eesti Aikido Aikikai maastikul on aktiivselt tegutsevad kolm ühendust:

          Eesti Aikidoliit, mis koondab endas kuute Aikidodojot üle Eesti.

      Centre Kumano Tallinna Aikidoklubi Taikikai. On osa rahvusvahelisest ühendusest Centre Kumano ehk Kumano keskus ja koondab   endas viite Aikidodojot üle Euroopa.  

          Tartu Aikidoklubi, mis tegutseb Prantsuse Aikidoõpetaja Philippe Gouttard ühingu juures

Lisaks Aikikai dojode ja ühenduste on tegutsenud ja tegutsevad ka teised Aikido nime kandvad ühendused, nagu:

          Real Aikido Eesti Keskus – infot tegevuse kohta pole saaaval;

          Ki Aikido Narva dojo – info tegevuse kohta puudulik.

          Sobukai Eesti – õpitakse erinevaid alasid, kaasa arvatud harjutatakse Takeda Ryu Aikido – Aiki-No-Jutsu`t

Aikido Aikikai liikumine on Eestis kõige mõjukam. Lisaks kohalikele seminaridele ja treeningupäevade korraldavad ja osalevad ühendused ka rahvusvahelistel  seminaridel.

2013 aasta oktoobris St.Peterburgis (Venemaa) toimunud II maailma võitlusmängudel (World Combat games 2013) esindas Aikido  demonstratsiooniesinemisel Eesti aikidoliitu klubi Dojin Dmitri Meštšerjakovi juhtimisel.

EAL korraldatav aasta peamiseks sündmuseks on olnud Aikikai Hombu õpetaja(te) poolt juhendatavad seminarid.

27 jaanuar 2024 aasta. Eesti Aikido ühisüritus Kagami Biraki 2024. Korraldajad Centre Kumano Taikikai dojo, Eesti Aikidoliit ja Tartu Aikidoklubi

Centre Kumano Tallinna Aikido dojo Taikikai

Ametliku nimega Tallinna Aikidoklubi Taikikai (lühendatult Taikikai dojo) on loodud 1991 aastal Tallinna Aikidoklubi nime all. 

Taikikai dojo loojateks on Rein Ausmees ja Ants Tedresaar.

 

1995 aasta Tallinn Vasakult: Rein Ausmees, Jorma Rissanen ja Ants Tedresaar
1995 aasta, Tallinn Yasuo Kobayashi sensei koos Taikikai klubi lasterühmaga

Oma tegutsemisaja jooksul on Taikikai dojo korraldanud mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi Aikido seminare ja laagreid, õpetajateks Aikidomaailmas tuntud nimed nagu Yaso Kobayashi, Nobuyoshi Tamura, Kazuo Igarashi senseid Jaapanist. Patric Benezi ja Stephane Benedetti senseid Prantsusmaalt. Juhani Laisi, Jorma Rissanen, Petteri Silenius, Jukka Luoma, Miranda Saarentaus ja Jukka Helminen senseid Soomest ning Juerg Steiner sensei Šveitsist.

Samuti on tugitegevuse raames korraldatud Aikidot puudutavaid seminare nagu Ki-Aikido, õpetajaks Rainer Varis sensei Soomest, „Ki treening aikidos“, õpetajaks Igor Ostroumov sensei St Petersburg`st ja Iaido seminare, õpetajaks Jukka Helminen sensei Soomest.

Taikikai dojo algaastate tegevuses omab suurt osa Soome aikidoliit ja samuti personaalselt Jorma Rissanen; Juhani Laisi ja Jukka Helminen, kelle abil said lisaks seminaride läbiviimisele ka organiseeritud esimesed tasemeeksamid.

Taikikai dojo tegemisi on palju mõjutanud ka legendaarne aikidoõpetaja Yasuo Kobayashi sensei, kes on Taikikai dojo juures seminare vedanud ja kelle seminaridest on klubi liikmed Soomes osa saanud. Sama võib öelda samuti teiste, ülevalpool mainitud kõrgetasemeliste õpetajate kohta.

 

1993 aastal toimus Kuopios rahvusvaheline aikidoseminar, kus õpetajaks oli üks aikido tunnustatumaid aikidomeistreid  ja aikido looja lähimaid õpilasi Michio Hikitsuchi sensei. Kokkupuude õpetajaga ja tema assistendi Juerg Steineriga, šveitslasega kes tollel ajal elas aastaid Kumanos ja oli õpetaja üks lähimaid õpilasi (uchi deshi), andis tõuke valikuteks. 

 

 

Kahekümne esimese sajandi alguseks tekkis klubil selgem pilt õpetajate valikul. Ants Tedresaare valik oli peamiselt Kobayashi dojo õpetus- ja tegevussuund ning selle tulemusena eraldus ta koos osade õpilastega klubist ning moodustas 2005 aastal uue Aikidoklubi Musubi nime all, mida peale Antsu surma juhib edukalt Kalev Liivorg.

2002 aastal toimus Hokkaidol Sapporos (Jaapan) võitluskunstide demonstratsioon kus esindajaid oli üle maailma. Eestis osales selles Taikikai dojo nimel peatreener Rein Ausmees. See oli ka esimene suurem kontakt Jaapani kultuuriga.

Peale Hikitsuchi sensei surma 2004 aastal jätkas Taikikai dojo tihedamaid kontakte Juerg Steinser senseiga, kes oli selleks ajaks tagasi pöördunud oma kodumaale Šveitsi ja avanud seal Centre Kumano Biel dojo.

Lisaks Soomes toimunud seminaride hakkasid Taikikai dojo liikmed osalema ka Šveitsis toimuvatel seminaridel.

2005 aasta sügisel Soomes toimunud Soome Aikidoliidu juubeliseminari raames korraldas Taikikai dojo Dōshu lühivisiidi Tallinna, mis peale vanalinnaga tutvumist tipnes Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud ümarlauaga, millest võtsid osa Eestis tegutsevad Aikidoklubid. Selle kokkusaamise tulemusena algas taas klubidevahelised arutelud ühtse Liidu loomiseks, mis päädis sellega et 2006 aasta 14 detsembril vormistati Eesti Aikidoliit mille üks asutajaliige oli ka Taikikai dojo ning osales aktiivselt EAL tegemistes.

1997 aasta Lahti, Soome Taikikai dojo liikmed koos Moriteru Ueshibaga (tollel ajal Waka sensei)
Ajalooline pilt Vasakult Motomichi Anno sensei. Keskel O-sensei ja paremal Michio Hikitsuchi sensei

2016 aasta on märkimisväärne. Organiseeritud sai esimene külaskäik Jaapanisse, Kumano piirkonda Funada dojosse, kus õpetajaks O-sensei kunagine õpilane Motomichi Anno sensei. Lisaks Taikikai dojo liikmetele võtsid üritusest osa ka Tartu Aikidoklubi liikmed.  Jaapani külastus andis lisaks Aikidoõpingutele ka kultuurilise elamuse. Tekkis vajadus omaenese dojo järgi kus lisaks treeningute läbiviimisele oleks tagatud ka vastav õhkkond. Ja samal aastal saigi idee teoks. Mustamäe linnaosalt sai renditud ruumid aadressil E.Vilde tee 71A. Nendes ruumides tegutseb Taikikai dojo tänaseni.

Juerg Steiner sensei (Shichidan, VII dan) Centre Kumano president
E.Vilde tee 71A, Tallinn Taikikai dojo 2024 aastal
Magglingeni seminar, Šveits Anno, Motomichi sensei
Funada dojo liikmeid, millelt leiab ka Taikikai dojo ja Tartu Aikidoklubi liikmete nimesid

2017 aastal eraldus Taikikai dojo Eesti Aikidoliidu tegemistest ja keskendus tegevuses Kumano piirkonnale.

Pärast järjekordset külaskäiku Kumanosse 2018 aastal tekkis seoses COVID pandeemiaga sunnitud vahe. Treeningute ja ürituste korraldamine oli keelatud ja ka keeruline, rääkimata veel teiste dojode külastamisest.

Dojo elu hakkas tasapisi taastuma 2021 aasta lõpus. Avati uksed uutele aikidohuvilistele ja korraldati ka uusi seminare. Samuti avanes taas võimalus osaleda seminaridel väljaspool Eestit.

2023 aastal moodustati Funadas treenivate Euroopa dojode ühing nime alla Centre Kumano. Sinna kuuluvad tänasel päeval kokku viis dojot nii Šveitsist, Prantsusmaalt, Kreekast kui ka Eestist. Ühingu president on Juerg Steiner sensei ja esimees Rein Ausmees Taikikai dojost. Ühingu loomise eestvedajaks ja hingeks oli Anno, Motomichi sensei.

2024 aasta on Taikikai dojole samuti märkimisväärne. Dojo peatreeneri Rein Ausmees sai Aikido peamajas, Aikikai Hombus Doshu poolt kätte rokudan (VI dan) sertifikaadi.

2024 Aikikai Hombu peamaja Tokyo, Jaapan Aikikai Doshu Moriteru Ueshiba andis Rein Ausmees`le üle rokudan (VI dan) sertifikaadi. Samal päeval (2 aprill) oli Doshu sünnipäev ja Eesti aikidoharrastajate poolt sai üle antud väikesed meened

Tänaseks on Taikikai dojo kasvanud välja arvestatavaks dojoks Aikidomaailmas. 

Kasvanud on peale uus põlvkond treenereid nagu Hardi Ojaste (yondan, IV dan), Priit Lepik (sandan, III dan), Robert Müürsepp ja Eero Liiv (nidan, II dan).

Taikikai dojos saab lisaks Aikido’le õppida Suio Ryu Iai Kenpo’t – jaapani mõõgavõitluskunsti, mida juhib selle ala meister Eero Liiv.

Lisaks noortele ja täiskasvanutele, võimaldatakse samuti treeninguid lastele, mida veavad Robert ja Eero.

 

 


Facebook
YouTube
YouTube
Instagram
Scroll to Top